RAHVATERVIS - teadus haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuse kaudu.

Mer som dette

Rahvatervis-täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Ved marianne raha

Rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Ved Liis Paas

Rahvatervis - eluea pikendamine, vaimse ja füüsilise tervise edendamine ja tugevdamine ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

Ved Alger Ahuna

RAHVATERVIS TERVIS JA SEDA MÓJUTAVAD TEGURID

Ved Eduard Viks

RAHVATERVIS - teadus haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuse kaudu.

TERVISEMÕJURITE TEGURID

Barclay ja Fleming

Keskkondlikud

Füüsikaline keskkond

Sotsiaalsed

Paikkond

Turvalisus

Majanduslikud

Personaalsed

Rahvus

Geneetika

Tarlov

Tegurid

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Sotsiaalsed mõjurid

Terviskäitumine

Geenid ja bioloogia

Rahvastiku tervise olukord sõltub peamiselt sotsiaalsetest tervisemõjuritest

Ryan ja Travis

Tuntud kui „jäämäe mudel“

Jäämäe all olev osa näitab rahvastiku tervise seisundit mõjutavaid tegureid

Mida lähemal on tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju mõõta

Mida sügavamal on tegurid, seda keerulisem on neid näha, mõõta ja seostada tervisega

Jäämäe veepinnal olev osa näitab rahvastiku tervise seisundit

Saame hinnata

Saame mõõta

Dahlgren ja Whithead

Peamised tervisemõjurid

Muud tegurid

Tervisehoiuteenused

Vesi ja kanalisatsioon

Tööstus

Töökeskkond

Põllumajandus

Elamistingimused

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS

Meditsiin

Terviseteadused

Uurimisobjektiks rahvastikurühm

Terviseedendus

Ennetus

Kliiniline

Taastus

Suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele

Rahvatervise alased tegevused

Jaotatakse kolme rühma

Kolmandad ennetusstrateegiad

Eesmärk vältida töövõimetust ja taastada teovõime

Teisesed ennetusstrateegiad

Eesmärk haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad

Eesmärk edendada ja kaitsta tervist ning vältida haigusi

Tegevused

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine

Pakutavate teenuste juurdepääsu ja kvaliteedi tagamine

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisepoliitika arendamine

TERVISEEDENDUS

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon

Ümberorienteerida terviseteenistused

Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi

Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel

Luua tervistsoodustav elukeskkond

Kujundada poliitikat, mis toetaks tervist

Terviseedendamise vahendid

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendmine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

TERVIS

Kahjuks hakatakse tervist väärtustama alles negatiivsete kogemuste tekkides

1990-ndatel hakati tervist nägema kui ressurssi igapäevaeluks

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste tekkimine

Tuleneb sõnast terviklik

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID ehk Tervise determinandid

TAI konseptsioon

Tegurid, mis kutsuvad indiviidi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Bioloogilised tervisemõjurid

Sugu

Vanus

Keskkondlikud tervisemõjurid

Sotsiaalne

Bioloogiline

Käitumuslikud tervisemõjurid

Tubaka tarbimine

Kehaline aktiivsus

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

Haridus

Sissetulek

Poliitilised ja kultuurlised tervisemõjurid

Kultuur

Demokraatia

WHO konseptsioon

Tegurid, mis mõjutavad tervisesaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Arstiabi ehk tervishoid – 10%

Hooldus

Haiguste ennetus

Ravi

Eluviis – 40-50%

Toitumine

Harjumused

Aktiivsus

Elukeskkond – 20%

Tehislik

Looduslik

Toit

Pärilikud eeldused ehk geenid – 20-30%

Kehaehitus

Vananemine

Närvisüsteemi tüüp

SALUTOGENEES (lad.k salus->tervis, genesis->teke)

Ameerika-Iisraeli teadur A.Antonovski

Tõi esile indiviidi toimetulekumehhanismide olulisuse

Tervis põhineb organismi ressurssidel, mille suurenemisel või vähenemisel nad muutuvad

Eitas haiguse-tervise vastandamist

Tervis kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb tervisemõjurite toimel

HAIGUS

Patogenees (lad. k. pathos = haigus, kannatus)

Haiguse arengu õpetus

Haiguse arenemine

Haiguse tekkimine

Peab olema tõendatud analüüside (nt vereanalüüs) või muul meditsiinilisel moel

Olukord, mis põhjustab inimesele kahju

Termin tuleb ingliskeelsest sõnast desaise (ebamugavus/raskustunne)

TERVISE KONSEPTSIOONID

Akadeemiline

Bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide koosmõju

Meditsiiniline

Käsitletakse haiguse puudumisena

Funktsionaalne

Nõuab väärtushinnangute olemasolu

Organismi suutlikus täita oma rolli

Statistiline

Mõõdetakse erinevate biomeditsiiniliste näitajate, näiteks vererõhu, alusel