Vaimuelu Rootsi ajal
Haridus
Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine
Tartu Gümnaasium reorganiseeriti 1632.a Tartu ülikooliks
Rootsi kuninga Gustav II Adolfi järgi nimetati Academia Gustavianaks
Gümnaasiumite rajamine
1631. aastal Tallinnas
1630. aastal Tartus
Forseliuse seminar
Forseliuse seminari tähtsus
Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel
Katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem
Talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus
Vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis)
Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist.
4 aastaga lõpetas seminari umbes 160 õpilast
Neist tuntumad
Pakri Hansu Jüri
Ingatsi Jaak
Õppeaeg 2 aastat; õpetus tasuta
Asus Piiskopimõisas,Tartu külje all
Eesmärk
Talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine.
Bengt Gottfried Forselius (1660 – 1688) rajas seminari
1684-1688
Talurahvaharidus 17.sajandil
Probleemid
Puudus kirjandus, millest lugemist õppida
Talurahvakoolidele polnud õpetajaid
Köstrid
Neid oli vähe
Liiga madala haridustasemega
Koolide vähesus
Koolid asusid vaid linnades
17.sajandini oli talupoegadel praktiliselt võimatu haridust saada
1686 - uus kirikuseadus
Parandati kirikuõpetajate haridustaset
Emakeelne jumalateenistus
Nõiaprotsessid
võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu (muinasusu) nähtustega
Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist.
Kuni 1620-ndateni toimus Eestis kirikuelus allakäik
Koos kogu Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas ka kohalikus vaimulikus elus uus tõusuperiood.