Eritamine
Kuseteed
5. Kusiti
URINEERIMINE
Põie kontroll
Voodimärgamine on normaalne tüdrukutel kuni 4. eluaastani ja poistel kuni 5. eluaastani
6-7-aastased saab urineerimist tagasi hoida
Põis saavutab täisküpsuse
4-5-aastased tekitavad tahtliku urineeerimise
2-4-aastaselt tunnetatakse urineerimistungi- soovitav alustada potitreeninguga
1-2-aastaselt tekib täispõie tunne - soovitav alustada potirežiimi kujundamist
Imikud urineerivad spontaanselt
Urineerimise sagedus
15-aastane 6 x/päevas
5-aastane 10 x/päevas
1-aastane 15 x/päevas
Vastsündinu 15-20 x/päevas
Uriini ööpäevane kogus
Täiskasvanud N 600-1600 ml/24 t
Täiskasvanud M 800-1800 ml/24 t
Nooruk 700-1400 ml/24 t
Laps 500-1000 ml/24 t
Imik 350-550 ml/24 t
Vastsündinu 50-300 ml/24 t
Vastsündinud poisi kusiti 6 cm
15-aastasel poisil 11-15 cm
Vastsündinud tüdruku kusiti 2,2 cm
15-aastasel tüdrukul 2,9 cm
Mida noorem laps seda õrnem kusiti limaskest
4. Põis
Põie maksimaalne maht:
Täiskasvanul 1000 ml
15-aastasel 1000-1250 ml
5-aastasel 200-500 ml
Vastsündinul 50-80 ml
Mida noorem laps seda õrnem põie limaskest
Kuni koolieani on poiste põiemaht suurem kui tüdrukutel
Põie kasv toimub lihaskiudude pikenemise ja paksenemise teel
Põie lihaskest on sünni momendiks halvemini arenenud
Tsirkulaarne kiht
Areneb hiljem ja seetõttu onvaraealiste põis pirnikujuline, hiljem ümardub
Longitudinaalne kiht
Põie limaskest on sünni momendiks hästi arenenud. Lihaskest on halvemini arenenud
Vanematel lastel laskub põis väikesesse vaagnasse
Imiku põis asetseb kõrgemal
3. 2 kusejuha
Noorematel lastel kusejuha looklevam (soodustab urostaasi)
Imikueas esineb kusejuha ülemise ja keskmise kolmandiku piiril füsioloogiline kitsus
Vasak kusejuha pikem (vasak neer asub pisut kõrgemal)
Vastsündinu kusejuha pikkus 6-7 cm (täiskasvanul 25-30 cm)
Alla 3 aastase lapse kusejuhade seintes vähem elastseid- ja lihaskiude. Füsioloogiliselt hüpotoonilised
2. Neeruvaagen
Alla 3 aastase lapse neeruvaagnad on laiad
1. Neerukarikad
Neerud - RENES (paarilised kuseloomeelundid, mis tagavad kehavedelike stabiilsuse, reguleerivad üldist kehavedelike hulka, ionide sisaldust, pH-d, osmolaarset rõhku, eemaldavad N ainevahetuse jääkprodukte)
Neerude funktsioon
Alates 2. elupäevast uriini hulk 2-4 ml/kg/t
Poistel jälgida uriinijoa tugevust (normaalne on suhteliselt tugev juga ja 30-50 cm kaarega)
Uriinieritus alla 1 ml/kg/t = oliguuria
Vastsündinu peab urineerima esimese 24 tunni jooksul
5-6 ml, happeline, väikese erikaaluga
Glomerulaarfiltratsioon ja resorptsioon on sünnihetkel madal. Täiskasvanu tase saavutatakse 1.-2. eluaasta vahel (osaliselt 3. eluaastal)
Vastsündinud ei suuda eritada sellist vee koormust/kogust kui täiskasvanud
Pärast sündi muutub uriin kontsentreeritumaks kui lootel, kuid võrreldes väikelapsega soolade ja kusiainete sisaldus väiksem
Neerude lahjendus- ja kontsentratsioonivõime veel väike (eriti enneaegsetel)
Nefronite arv kasvab kogu looteperioodi jooksul ning sündides u 1-1,2 miljonit
Nefronite funktsionaalne küpsemine esimese 10 eluaasta jooksul
9. rasedusnädalal juba väike kogus uriini
Jääkained erituvad platsentaarse vereringe kaudu
Neerude areng
2 intensiivset arenguperioodi:
Puberteedieas
Neerud saavutavad lõpliku suuruse
Esimesel elupoolaastal
Neerude mass kahekordistub ja kaob sagaraline ehitus
Areng ei lõppe veel 1. eluaasta lõpuks
Algab 1. rasedusnädalal looteeas
Looteeas on neerusagarad (neerupüramiid + vastav koor) iseseisvad
Neerude suurus
15-aastaselt 110-120 g (täiskasvanul u 300 g ja kõrgus u 12 cm)
Vastsündinu neer: 11-12 g, kõrgus u 6 cm
Neerude asend
Retroperitoneaalruumis nabast kõrgemal
Alla 2-aastasel lapsel võimalik palpeerida neerude alumist osa (neer ulatub 4. lumbaallülini)
Vastsündinul võivad neerud olla palpeeritavad (sügaval palpatsioonil)
Nooremal lapsel on neerude ülemine poolus kõrgemal ja alumine poolus madalamal
NEFRONID e neeru funktsionaalsed üksused!
Distaalne vääntoruke
Henle ling
Proksimaalne vääntoruke
Glomerulus + Bowmani kapsel
Säsi
Neerupüramiidid
Koor
