Eritamine

Mais informações

Linnade rajamine, elukorraldus ja omavalitsus

por Sandra Rumask

ELUKUTSE

por Iraida Zahharova

SUHTLEMINE- seosed lapse anatoomiliste-füsioloogiliste iseärasuste ja igapäevatoimingute sooritamise vahel.

por Geidy Toomsalu

Anatoomilised, füsioloogilised ja vaimse arengu iseärasused seoses magamisega

por Kristina Maksimov

Eritamine

Kuseteed

5. Kusiti

URINEERIMINE

Põie kontroll

Voodimärgamine on normaalne tüdrukutel kuni 4. eluaastani ja poistel kuni 5. eluaastani

6-7-aastased saab urineerimist tagasi hoida

Põis saavutab täisküpsuse

4-5-aastased tekitavad tahtliku urineeerimise

2-4-aastaselt tunnetatakse urineerimistungi- soovitav alustada potitreeninguga

1-2-aastaselt tekib täispõie tunne - soovitav alustada potirežiimi kujundamist

Imikud urineerivad spontaanselt

Urineerimise sagedus

15-aastane 6 x/päevas

5-aastane 10 x/päevas

1-aastane 15 x/päevas

Vastsündinu 15-20 x/päevas

Uriini ööpäevane kogus

Täiskasvanud N 600-1600 ml/24 t

Täiskasvanud M 800-1800 ml/24 t

Nooruk 700-1400 ml/24 t

Laps 500-1000 ml/24 t

Imik 350-550 ml/24 t

Vastsündinu 50-300 ml/24 t

Vastsündinud poisi kusiti 6 cm

15-aastasel poisil 11-15 cm

Vastsündinud tüdruku kusiti 2,2 cm

15-aastasel tüdrukul 2,9 cm

Mida noorem laps seda õrnem kusiti limaskest

4. Põis

Põie maksimaalne maht:

Täiskasvanul 1000 ml

15-aastasel 1000-1250 ml

5-aastasel 200-500 ml

Vastsündinul 50-80 ml

Mida noorem laps seda õrnem põie limaskest

Kuni koolieani on poiste põiemaht suurem kui tüdrukutel

Põie kasv toimub lihaskiudude pikenemise ja paksenemise teel

Põie lihaskest on sünni momendiks halvemini arenenud

Tsirkulaarne kiht

Areneb hiljem ja seetõttu onvaraealiste põis pirnikujuline, hiljem ümardub

Longitudinaalne kiht

Põie limaskest on sünni momendiks hästi arenenud. Lihaskest on halvemini arenenud

Vanematel lastel laskub põis väikesesse vaagnasse

Imiku põis asetseb kõrgemal

3. 2 kusejuha

Noorematel lastel kusejuha looklevam (soodustab urostaasi)

Imikueas esineb kusejuha ülemise ja keskmise kolmandiku piiril füsioloogiline kitsus

Vasak kusejuha pikem (vasak neer asub pisut kõrgemal)

Vastsündinu kusejuha pikkus 6-7 cm (täiskasvanul 25-30 cm)

Alla 3 aastase lapse kusejuhade seintes vähem elastseid- ja lihaskiude. Füsioloogiliselt hüpotoonilised

2. Neeruvaagen

Alla 3 aastase lapse neeruvaagnad on laiad

1. Neerukarikad

Neerud - RENES (paarilised kuseloomeelundid, mis tagavad kehavedelike stabiilsuse, reguleerivad üldist kehavedelike hulka, ionide sisaldust, pH-d, osmolaarset rõhku, eemaldavad N ainevahetuse jääkprodukte)

Neerude funktsioon

Alates 2. elupäevast uriini hulk 2-4 ml/kg/t

Poistel jälgida uriinijoa tugevust (normaalne on suhteliselt tugev juga ja 30-50 cm kaarega)

Uriinieritus alla 1 ml/kg/t = oliguuria

Vastsündinu peab urineerima esimese 24 tunni jooksul

5-6 ml, happeline, väikese erikaaluga

Glomerulaarfiltratsioon ja resorptsioon on sünnihetkel madal. Täiskasvanu tase saavutatakse 1.-2. eluaasta vahel (osaliselt 3. eluaastal)

Vastsündinud ei suuda eritada sellist vee koormust/kogust kui täiskasvanud

Pärast sündi muutub uriin kontsentreeritumaks kui lootel, kuid võrreldes väikelapsega soolade ja kusiainete sisaldus väiksem

Neerude lahjendus- ja kontsentratsioonivõime veel väike (eriti enneaegsetel)

Nefronite arv kasvab kogu looteperioodi jooksul ning sündides u 1-1,2 miljonit

Nefronite funktsionaalne küpsemine esimese 10 eluaasta jooksul

9. rasedusnädalal juba väike kogus uriini

Jääkained erituvad platsentaarse vereringe kaudu

Neerude areng

2 intensiivset arenguperioodi:

Puberteedieas

Neerud saavutavad lõpliku suuruse

Esimesel elupoolaastal

Neerude mass kahekordistub ja kaob sagaraline ehitus

Areng ei lõppe veel 1. eluaasta lõpuks

Algab 1. rasedusnädalal looteeas

Looteeas on neerusagarad (neerupüramiid + vastav koor) iseseisvad

Neerude suurus

15-aastaselt 110-120 g (täiskasvanul u 300 g ja kõrgus u 12 cm)

Vastsündinu neer: 11-12 g, kõrgus u 6 cm

Neerude asend

Retroperitoneaalruumis nabast kõrgemal

Alla 2-aastasel lapsel võimalik palpeerida neerude alumist osa (neer ulatub 4. lumbaallülini)

Vastsündinul võivad neerud olla palpeeritavad (sügaval palpatsioonil)

Nooremal lapsel on neerude ülemine poolus kõrgemal ja alumine poolus madalamal

NEFRONID e neeru funktsionaalsed üksused!

Distaalne vääntoruke

Henle ling

Proksimaalne vääntoruke

Glomerulus + Bowmani kapsel

Säsi

Neerupüramiidid

Koor