Amazonase vihmamets

Mer som dette

Eesti loodus

Ved Jana Bojarova

Elu tunnused ja organismirühmad

Ved Kerttu-Riin Petrov

Sood

Ved Eliise Klaas

muld

Ved Rico Rohumaa

Amazonase vihmamets

Keskkonnaprobleemid

Kõikide probleemide pärast, mis metsa kahjustavad, on hakkanud mõjutama ka põlisrahvast, kes on elanud mitmeid aasta sadu Amazonase aladel. Umbes veerand vihmametsa aladest on täiesti hävitatud või vähemalt natukene kahjustatud. Metsa elanikud on pidanud nt kolima linnadesse, sest nende kodu hävitati.

Amazonase vihmametsas toimub maavarade kaevandamine. Selleks kasutatakse Nt elavhõbe mis reostab jõgesid ja ka kõike muud mis ümbruses juhtub olema. Seal puuritakse samuti naftat, mis põhjustab veel tõsisemaid probleeme ja hävitab terveid loodusalasid.

Peamine probleem vihmametsades on otseloomulikult metsade raie. Metsasid hävitatakse, et ehitada asemele linnu või tehaseid. Puud, mis on looduskaitse all raiutakse samuti illegaalselt maha ning müüakse mustal turul maha.

Taimestik

Passiflora alata See imeilus taim on pärismaine Amazonase vihmametsa aladele. Taim kasvatab enda viljana väljast poolt sidruniga sarnanevat vilja, mis on söödav. Taime kuni 6m vars on igihaljas.

Vihmametsa taimestik on kohastunud mitmel viisil Nt: suured lehed, et neelata rohkem valgust, lehtede pidev vahetamine, et piiratud toitainete hulka efektiivselt ära kasutada, seente kasv on metsas kõrge ja paljud taimed elavad sümbioosis seentega, mis aitavad neil saada mullast toitaineid

Heliconia rostrata Taim mis kasvab Amazonase vihmametsas. Nende huvitava kujuga õied hoiavad vihmavett enda sees paljudele lindudele ja putukatele joomiseks.

Muld

Mulla tüüp mis katab kolmveerand vihmametsa on savitaoline lateriitmuld

Lagunemise kiirus on vihmametsas aga kiire, sest soe kliima ja niiskus on paradiis seentele ja muudele bakteritele, kes kõik aitavad kaasa lagundamisel

Põhjused miks on Nt: et muld on happeline ning et kõrge vihma hulga pärast peaaegu peseb see vihm mulla toitainetest puhtaks

Arvatakse, et muld peaks olema toitainerikkas sellises keskkonnas, kuid muld on tegelikult väga toitainetevaene

Kliima

Amazonase kliima diagramm

Õhk on vihmametsas niiske ja soe, mis on metsa oleku pärast troopilisel kliimavöötmel ja ka sellest, et tegemist on vihma- metsaga. (niiskuse protsent märjal ajal 88%, kuival ajal 77%)

Tavaliselt puhuvad Atlandi ookeanilt sisse ida pasaattuuled

Sademete hulk on vihmametsas väga kõrge, keskmine sademete hulk aastas on 1.8-3m vihma

Amazonase vihmamets paikneb troopilises kliimavöötmes

Märgadel kuudel on keskmine temperatur umbes 25.8°C, kuivadel kuudel võib see keskmine tõusda 27.9°C peale

Loomastik

Suur Saarmas Enda perekonnast kõige pikema isendina on Suured Saarmad väga edukad kütid. Nende kehad võivad ulatuda 1.8m-ni pikkuses. Samas nagu ka teised saarma liigid on Suur Saarmas perekondlik ja sotsiaalne liik.

Jocotoco antpitta Jocotoco antpitta on looduskaitse all olev lind, kes elab amazonases. Linde on kirjeldatud ''imeliste ümarate sipelgalindudena''. Lind on umbes 20-24 cm pikk ja kaalub 150-200g.

Loomad Amazonases on kohastunud kliima ja keskkonnaga. Paar silmapaistvat kohastumust on Nt: et loomad on õppinud puudes elama, et vältida maa pealseid kiskjaid ning kuidas osad loomad kasutavad ära enda värve, et peituda, kas olles hoiatavalt erk värv või sulandudes sisse ümbrusega, et vältida märkamist.

Inimtegevus

Majandus ei ole vihmametsas eriti edukas, sest pole palju asju millest kasu teenida, aga mida seal on aastaid müüdud on näiteks pähklid ja ravimtaimed.

Hõimud, kes elavad amazonase vihmametsas kasutavad enda ümbrust, et ellu jääda ja söövad Nt: ümbruses kasvavaid köögivilju, puuvilju, aedvilju, valkude jaoks mets sigu, ahve, aligaatoreid, usse.

Hõimude elust pole väga palju teada, kuid nii palju on, et enamus hõime on palju sõbralikumad, kui algul ette kujutada ja tahavad lihtsalt rahus elada ja enda maid kaitsta.

Asend

Kaardi peal võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika põhja osast

Riikidest võtab Amazonas enda alla Boliivia, Brasiilia, Colombia, Ecuador, Prantsuse Guajaana (Prantsusmaa), Guyana, Peruu, Suriname ja Venetsueela

Laiuskraadides on umbes 3°S ja pikkus kraadides umbes 60°W