RAHVATERVIS TERVIS JA SEDA MÓJUTAVAD TEGURID

Mer som dette

Tree organigram

Ved Ragne Apinis

Rahvatervis Teadus ja kunst ennetamaks haigusi, pikendamaks eluiga ning edendamaks ja tugevdadamaks vaimset kui ka füüsilist tervist ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Ved Reneli Saumets

Kooliõe ülesanded ja lasteaia tervishoiutöötaja roll

Ved Kristi Kaeramaa

RAHVATERVIS

Ved Laura Kahri

Esmased ennetusstrateegiad

eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)

Kolmandad ennetusstrateegiad

eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)

Teisesed ennetusstrateegiad

eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

WHO definitsioon: Tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus (WHO i.a.).

Antonovski kontseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012)

RAHVATERVIS TERVIS JA SEDA MÓJUTAVAD TEGURID

TERVISEDENDUS

Terviseedendamise (health promotion) mõiste võeti kasutusele Kanada tolleaegse tervishoiu- ja sotsiaalministri Marc Lalonde’i raportis valitsusele (1974), milles esimest korda poliitilises kontekstis, tuleviku tervishoiupoliitikaaluste formuleerimisel, rõhutati, et elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused.

Eestis vastuvõetud Rahvatervise seaduses on tervise edendamine defineeritud kui inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatevrise seadus 1995).

Terviseedendamise vahenditeks on Rahvatervise seaduse järgi

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsiooni

NB! Dokument rõhutab, et rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.

Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele

Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi

Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel

Luua tervistsoodustav elukeskkond

Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.

SALTUTOGENEES

TERVIS

TERVISEMÓJURITE MUDELID

Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel

Mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks:

· Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.

· Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus

· Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond

· Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted

Kõik need tervisemõjurid on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne.

Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel

Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel

Ryan ja Travis`e mudel näitab, et kui me keskendume tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele (näit: „Alkohol põjustab haigusi!“), oskuste arendamisele (näit: „Joo vaheldumisi alkoholi ja vett!“) ja teavitamisele (näit: „Kui jood ära uju!“), siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.

Tarlov’i tervisemõjurite mudel

Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid.

TERVIST MÓJUTAVAD TEGURID E DETERMINANDID

Tervise determinantideks on Kasmel & Lipandi järgi:

Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne). (Kasmel & Lipand 2007)

Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.)

Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.)

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid (haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.)

Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid (poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.)

WHO kontseptsiooni järgi: pärilikud eeldused e geeing, elukeskkond,eluviis,arstiabi e tervishoid

HAIGUS

Patogenees

ladina keeles pathos = haigus, kannatus; kreeka keeles genesis = „sünd“, „põhjus“, „areng“). Patogenees = haiguse areng.

Termin haigus pärineb varasemast ingliskeelsest sõnast desaise, mis tähendab ebamugavus- või raskustunnet. Haiguse all mõistetakse olukorda, mis põhjustab inimesele kahju või valu

TERVISE KONSEPTSIOONID

akadeemiline

Tervise akadeemiline kontseptsioon on seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga. Sellisel lähenemisel nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused.

meditsiiniline

Tervise mõistet meditsiinis käsitleb enamik inimestest haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi). Kui me võtame tervise määratlemisel arvesse ka heaolu ja elukvaliteedi mõiste, siis võib näiteks füüsilise puudega ratastooli jäänud inimest nimetada terveks, kui ta on säilitanud suutlikkuse eluga toime tulla ja seda nautida. Seda meditsiinilist ehk biomeditsiinilist mudelit on palju kritiseeritud, kuna mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.

Funktsionaalne

Tervist kui funktsionaalset normi mõistetakse kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli. Funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu ja sõltub seetõttu palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks.

Statistiline

Statistiliselt määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste (näiteks vererõhu väärtused, vereanalüüsi väärtused jne) näitajate alusel. Kui neis esineb normist kõrvalekalle, siis on inimene statistilises mõttes haige.

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS