por Kristi K 4 anos atrás
480
Mais informações
Praktikandi hindamisel tuleks keskenduda praktika eesmärkide või õpiväljundite saavutamisele, hinnata praktikandi isiksuslikku arengut, ja anda praktikandile võimalus enesereflektsiooniks.
Praktikant kardab tihtipeale tekitada oma tegudega kahju või paista ebakompetentne. Juhendaja saab vähendada praktikandi hirmu olles temaga empaatiline, mõsitev ning teda julgustades. Juhendaja peaks praktikanti kuulama, märkama tema hirme ja muresid ning adekvaatselt reageerima.
Juhendaja on eetiliste hoiakute kujunemisel praktikandile eeskujuks, millest tervishoius rõhutatakse õigust heale hooldusele, inimväärikuse austamist, enesemääramisõiguse austamist, seadustele vastavust, ametioskuste valdamist, vastastikust hinnangu andmist ja koostööd.
Juhendaja peab teooria ja praktika ühildamisel juhendatavale küsimusi esitama ja vastuste juurde suunama, selgitama välja tema probleemid ja õppimisvajaduse, toetama kriitilist mõtlemist ning praktikandi enesehinnangut edendama.
Oskuste omandamisel on oluline osa juhendaja poolsel demonstratsioonil. Kuna mõne toimingu sooritamiseks võib olla mitu erinevat viisi, peab juhendaja julgustama praktikanti leidma endale sobivaim. Tähelepanu pöörata toimingu soorituse korrektsusele, koordinatsioonile ning kiirusele.
Praktikant soovib saada teavet selle kohta, millised on praktikakoha reeglid ja normid, ruumide ja töövahendite asetus ning kasutamistehnika, kes on tema juhendaja ning kuidas temaga kontakti võtta juhul kui praktikandi töögraafikus toimub muudatusi. Praktikant ei pruugi julgeda kõik oma küsimusi esitada, seega on oluline tema hirme märgata ning olla avatud ja julgustav.
Praktikanti ei tohiks sundida tegema asju, milleks ta valmis ei ole.
Juhendaja olemasolu, kättesaadavus ning motiveeritus aitavad määrata, kui kiiresti praktikant suudab töökeskkonda sisse elada ning kui mugavalt ta end meeskonnatöös tunneb.
Juhendaja peaks oskama lugeda praktikandi erinevaid emotsioone, märkama tema ebakindlust või hirmu.
Tähtis on juhendatavat informeerida olulistest asjadest, näiteks praktikakeskkonna normidest ja reeglitest, töövahendite asukohast ja kasutamisest, dokumentatsioonist, ühenduse võtmise võimalustest.
Oluline on meeldiv õhkkond.
Läbi oskuste harjutamise ja vilumuse tekkimise süveneb praktikandi usk endasse ning praktikant tunneb kergendust.
Lisandub enesereflektsioon, praktikant suudab ennast kriitliselt hinnata.
Praktikant suudab omandatud oskusi näha erinevtest vaatenurkadest.
Juhendatav omandab baasteadmised oskustest, hakkab üksikasjaliselt aru saama, milline on õpitav oskus ning harjutab neid, kuni on omandatud vilumus.
Praktikandile on vajalik anda pidevalt konstruktiivset tagasidet. Vastasel juhul on oht, et praktikant omandab oskuse valesti. Ilma tagasisideta harjutamine on ebaefektiivne.
