por Varje Tipp 6 anos atrás
737
Mais informações
Tekkinud küsimused, kitsaskohad:
Mis reguleerib kutseõpetaja täiendkoolitust (KÕS annab selle koolile üle)? Kas kool reguleerib?
Kuidas toimub riigi tasandil koolitusvajaduse väljaselgitamine? (kool tasandil on olemas, aga koolide käest pole küsitud).
Mis on riiklikud haridusuuendused, mis peaks kaasa tooma paradigma muutuse (kui see on kaasaegsete tehnoloogiate ja meetodite toomine, siis on see ISTE näol kaetud).
Kuidas haridusuuendused ja suunad viiakse koolitajateni, kes on need kompetentsed koolitajad?
Haridusuuenduste koolituste prioriteedid - õpetamise paradigma muutus, uute õppekavade rakendamine, õppija hoiakute muutumine, uus õppijate põlvkond on rahvusvahelistunud, muutused ühiskonnas, IKT rakendamine õppeprotsessis, maailmavaatelised muudatused ehk avatud valikute paljulisus, muutused haridusliikide vahel, õppeprotsessi personaliseerimine (individuaalne lähenemine)...
Kuidas toimub koolitamine kutseõpetajale tema erinevate rollide täitmisel, kas kõik koolitusvajadused on kaetud lähtuvalt täna toimivatest rollidest?
Koolituste rahastusmudel???? Riigi poolt seatud prioriteetide järgi, rahastab neid mis on olulised.
Sisekoolitusteks peaks olema võimalus raha taotleda (skeem, kust taotleda).
Kas ainuke näitaja, kas õpetaja õpib on EHISEs näitav protsent.
Välja arendada õpetaja enesehindamise veebipõhine tööriist (enesetestimine).
eneseanalüüs
kutseõpetaja enesehindamisaruanne
arenguvestlused
Arenguvestluse väljund on koolitusplaan, vajadused täienduskoolitusteks.
KÜSIMUS
Mida tehakse tsentraalselt ja mis jääb kooli teha???
Kes maksab?
individuaalne koolitusvajadus
täienduskoolitus
Need tulenevad organisatsiooni eesmärkidest lähtuvalt, haridusuuendustest
keele- kultuuri koolitused
kogemused- parima kogemuse jagamine
kolleegilt-kolleegile
õpirände tagasiside
õppekasvatuslikud
metoodilised
parima kogemuse jagamine
eriala õpetamise metoodika
Cedefop, ENQAVET jt
koostöö (õppematerjalid, õppekava arendus, rakendus)
hea praktika ja kogemuse vahetamine
uued õppekavad
Täiendkoolituse valib kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuetest lähtuvalt (see 20%)
Kutseõpetaja täiendkoolitussüsteemist lähtuvalt
messid, külaliste vastuvõtt, giidimine,
Valdkonnad kompetentside arendamiseks
Kutseõpetajatest suur osa tegeleb täiendkoolituse koolitajana
Kutsestandard
ISTE Haridustehnoloogilised pädesed
Keelte oskustasemed
kommunikatsioonioskus
tööprotsessi juhtimine (koordineerimine ja otsustamine
innovatiivsus ja toimetulek muutustega
probleemilahendus ja analüüsioskus
ajakasutus ja organiseerimisvõime
õppimisoskus
inimeste juhtimine
sotsiaalse meedia kasutamise oskus
enesetäiendamisoskus
HT pädevused
õppekorralduslik pädevus
kasvatusteaduslik
Riiklik norm, et üldse saab õpetajana töötada (täna võib ainult 20% eirata) ja kuidas neid toetada.
